Seente keskkonnamõju on märkimisväärselt madalam kui paljudel teistel toiduainetel. Nad vajavad kasvamiseks vähe ressursse: vähem vett, maad ja nad toodavad vähem CO2 kui näiteks loomakasvatus. Seetõttu on seened ideaalsed kandidaadid jätkusuutlikuks toidutootmiseks, eriti arvestades üha kasvavat maailma rahvastikku ja kliimamuutuste mõjusid. Lisaks sellele on seened toitainerikkad, sisaldades rohkelt valke, vitamiine (eriti B-grupi vitamiine ja D-vitamiini), mineraale ning antioksüdante. Seente regulaarne tarbimine võib aidata tugevdada immuunsüsteemi, vähendada põletikku ja parandada üldist tervist.

Võimas looduslik abimees

Seente ravitoime on teada juba sajandeid traditsioonilises Hiina meditsiinis, kuid ka tänapäeva teadus on hakanud märkama seenetes peituvat potentsiaali. Eriti silma paistavad nn funktsionaalsed ehk raviseened nagu shiitake, reishi, chaga ehk must pässik ja korditseps, millel on näidatud olevat võimsaid tervist tugevdavaid omadusi.

Uuringud on leidnud, et teatud seeneliigid võivad aidata võidelda vähi, südamehaiguste ja autoimmuunhaiguste vastu, toetada aju tervist ning leevendada stressi ja ärevust. Näiteks psilotsübiini sisaldavad “maagilised” seened on näidanud paljulubavaid tulemusi raskete depressioonijuhtude ja posttraumaatilise stressihäire ravis.

Tulevik on seenerikas

Seente kasutamine nii toiduainete kui ka ravimina näitab, kuidas loodus pakub lahendusi mõningatele meie aja pakilistele probleemidele – alates toidujulgeolekust ja keskkonnakaitsest kuni tervishoiu ja meditsiini innovatsioonini. Seente kasvatamise tehnoloogiate ja nende rakenduste uurimine on alles algusjärgus, kuid tulevik paistab seenerikas.

Kuna meie teadmised ja tehnoloogiad on kiires arengus, võime oodata, et seened leiavad üha rohkem kasutust erinevates eluvaldkondades. Olgu see läbi jätkusuutliku toidutootmise või revolutsiooniliste meditsiiniliste avastuste – seened on kindlasti tulevikutoit ja -ravim, mis leiab meie elus oma väärika koha.